Donna Olimpia oli üks õudne mutt. 
Nii rääkis vähemalt rahvasuu ning kutsus seda tugevaloomulist daami halvustavalt Pimpacciaks.
Ja ometi peame me kõik tänama just teda, kui jalutades piazza Navonal selle maagilise paiga kaunidust hindame. 
Kas Viterbost pärit proual tõepoolest väärtuslikke omadusi polnud, see jääb minu meelest natuke kahtluse alla. Igal juhul oli donna Olimpial, täisnimega Olimpia Maidalchinil, erakordseid oskusi ning vaistu, mis võimaldasid tal saavutada 17. sajandi Roomas praktiliselt piiramatu võimu ning hüüdnime la Papessa/ Paavstinna.
Donna Olimpia oli kõike muud kui kena väljanägemisega. Ka sümpaatsus polnud just ta tugev pool. Kindlasti teadis ta aga juba noorena, et tollaegsetele naistele omane kuulekas eluviis polnud tema jaoks.
Ärimehest isa oli määranud Olimpiale ja tema kahele õele kloostrisse mineku, vältides sellega neiudele kaasavara andmise. Perekonna vara pidi jääma ainsa poja hallata. Olimpia aga süüdistas oma spirituaalset isa kloostris ahistamises ja tekitas sellega skandaali. Vaimulik võeti ametist maha ning 16 aastane Olimpia abiellus rikka Paolo Niniga, kes juba pärast kolme abieluaastat ta leseks jättis. Väga varakaks leseks, kusjuures.
Raha tal nüüd oli. Puudus aga võim ning noobel nimi. Osavalt Rooma kõrgseltskonnas liikudes leidis Olimpia endale sobiva uue abikaasa kandidaadi – Pamphilio Pamphilj – pärit ühest tähtsamatest Rooma peredest, aga kõhna rahakotiga. Kui nad abiellusid, polnud Olimpia veel kahekümnene, Pamphiliol aga 50 eluaastat turjal.
Olimpia huvi keskendus küll rohkem Pamphilio ambitsioonikale vennale kui abikaasale endale. Giovanni Battistaga oli tal suurepärane klapp ning oma poliitilist vaistu ning rahalisi resursse kasutades toetas proua tugevalt oma mehevenna vaimulikku karjääri. Kuni selle kõige kõrgema astmeni – paavstitoolini.
Giovanni Battista Pamphiljst sai paavst Innocentius X aastal 1644.
Donna Olimpia võim ja prestiiž kasvas ning hakkasid kasvama ka jutud tema ahnusest ning kahtlasest suhtest paavstiga.
Räägiti, et ta olevat võtnud kasu kõikide annetuste ning Kirikule jäetud päranduste pealt. Lisaks sellele altkäemaksud teenuste pealt palveränduritele ning kahtlase prostitutsiooni soosimine, mille kaudu Olimpia olevat saanud informatsiooni, et mõjuvõimsate isikute käest teeneid välja pressida.
Kes tahtis paavstini jõuda, pidi seda Donna Olimpia kaudu tegema ning selle eest ka tasuma. Räägiti veel, et ühtegi otsust ei võetud vastu paavsti õukonnas ilma proua nõusolekuta. 
Innocentius X oli juba oma kardinalipäevil kirjutanud Olimpiale :”Senza di te mi sento come una nave senza timone”/”Ilma sinuta olen nagu tüürita laev”. Sellele vaatama ei peeta Innocentius X Olimpia tallaaluseks. Pigem olevat tegemist olnud täiusliku vastastikuse mõistmisega.
1639. aastal jäi Donna Olimpia taas leseks, mehevennast paavst andis talle printsessi tiitli ning San Martino al Cimino kloostrile kuulunud maavaldused.
Pimpaccia hüüdnime, ühe 17.sajandi komöödia ahne ja tõusikliku peategelase järgi, pani Donna Olimpiale Pasquino. Sellelt Rooma kuulsaimalt rääkivalt kivikujult pärineb ka lause (ikka Olimpia kohta): ““Chi dice donna, dice danno – chi dice femmina, dice malanno – chi dice Olimpia Maidalchina, dice donna, danno e rovina”. Samuti vihjas Pasquino naise suhtele mehevennaga, pidades teda paavsti armukeseks.
Tänapäeva ajaloolased siiski peavad enamust nendest süüdistustest Donna Olimpiale rahva fantaasiaks.
Donna Olimpia elas piazza Navonal, mehe perele kuuluvas kuulsas palazzo Pamphiljs.
Piazza Navona ei olnud aga sugugi selline nagu me tead praegu näeme. See oli hooletusse jäetud koht, kus oli väga rahvalik turg. Müüdi nii juurvilju kui vanakraami. Liikusid ringi vigased ja tänavaakrobaadid, maas vedeles loomade väljaheited, väljaku trattoriades kakeldi ning õiendati arveid.
Donna Olimpia oli see, kes otsustas asjale lõpu teha ning Navona väljakule prestiižikama väjanägemise anda. Muuta see oma salottoks, teha sellest koht, kus nooblid saaksid oma vankritega uhkeldada, oli tema plaan. Nii asuski ta oma palazzo ümbrust “puhastama”, saates piazzalt minema turumüüjad, talumehed ning muu “kahtlase” rahva. Loomulikult ei toimunud see valutult. Proteste oli palju, aga Donna Olimpia vastas neile vangistuste ning isegi piinamisega.
Seega, Donna Olimpia nõuandel tegi paavst Innocentius X räpasest turupaigast kauni barokse väljaku, Rooma linna keskuse, oma pere sümboolse uhkuse. 
Arhitektid Rainaldi ja Borromini suurendasid ning restureerisid palazzo ning kõrvalasuvad hooned, kaasa arvatud kiriku. Palazzo Pamphilj sisedekoratsioonid anti Pietro da Cortona kunstliku ande ning oskuslike käte teha.
Bernini aga kaunistas kaks kolmest 16.sajandi purskkaevust. Esilalgu oli ka purskkaevutöö antud Bernini konkurendile Borrominile, aga esimene trumpas teise üle saates Donna Olimpale väikese, aga üleni hõbedast, projekti oma Nelja Jõe Purskkaevuga.
Prouale meeldis purskkaev väga ning seega oligi asi otsustatud. Borromini minema ja  töö läks Berninile. Innocentius X nägi seda Olimpia kodus ning Olimpia kätte (õigemini tema rikkasse aardekambrisse) see hõbeprojekt jäigi.
Kogu see arhitektuuriline projekt oli kulukas ning viidi ellu tänu uutele sisseviidud maksudele – nii majaomanduste kui leiva, veini ja toiduainete pealt.
Mis siis imestada, et rahvas Donna Olimpiat ei kannatanud!
Kuigi turg hiljem taastati kaupmeeste korporatsiooni ning rahva nõudel, on tänaseni neid Rooma-fänne, kes räägivad, et oleks uut Pimpacciat vaja, kes taas väljaku “puhastaks” tänavakunstnikest, vidinate müüjatest, liiga rohketest turistidest ning ilust mitte lugu pidavatest elanikest…
1655 suri Innocentius X.
Donna Olimpia jõudis aga õigel ajal oma valdusesse saada kogu paavsti vara. Lisaks sellele ei nõustunud ta osalema paavsti matuste kulutuses, väites, et ta on vaid “vaene lesk”. Innocentius X surnukeha jäi terveks päevaks ootele, enne kui tema majordoomus omast taskust endisele tööandjale kirstu ostis.
Oma elupäevad lõpetas Donna Olimpia eksiilis. Ta maeti San Martino al Cimino kirikusse.
Päranduseks jättis ta aga 2 mljonit kuldskuudot… ja ümber ehitatud piazza Navona.
On ka legend, mille kohaselt 7.jaanuaril, Innocentius X surmapäeval, kummitavat piazza Navonal. Võib näha Donna Olimpiat , kes suundub leekival vankril väljakult Ponte Sisto poole, et uputada end ja elu jooksul kokku kogutud varandus Tiberi jõkke.
Foto 1 : pynomoscato su Flickr
Foto 3:  Stuart-Saunders su Flickr